Teine kord, enamasti peale esimest korda, tekib tahtmine kirjutada. Lausa sundus – haarata klahv ja kribada! Kuigi jah – valge paber ja harilik on kutsuvamad ning hariliku pliiatsi teritamine noaga tundub lausa filosoofilise mõttearenduse kohustusliku lisategevusena … Mälestus ajast, kui kunst oli elu ja elu polnud (vaid) pere ning kere oli kolmandiku võrra kergem! Reaalsus ja mandumine!
anno domini 2009
