Puhkus sai läbi. Neli kuud rahulikku tempot, viis saadetud CV-d – üks eitav vastus, loobumine kahest pakutud töökohast ja üks valik, mis tundub sobivat kui silmaauku. See pole vist Eestis tavapärane, aga olen enda puhul ennegi täheldanud dünaamikat, kus rügan mõnuga topelt kuni väljakutse muutub nulliks, võtan seejärel aja maha ja puhkan, olen iseenda päralt ning ühtlasi tarbin ära kogu rahalise rasva, mis mulle kogunenud on.
Kunagi rääkis ajalooõpetaja, et areng toimub tsükliliselt. Spiraal, mis sisaldan nii ülespoole liikumist, ühetasandilist kulgemist kui mõningast tagasilangust, et seejärel taas olemasolevalt tasandilt kõrgemale liikuda. Ta unustas lisada teooriale liikumise intensiivsuse definitsiooni. Sellest on kahju ja praeguseks on ta vist kaelani poliitikasse sukeldunud ning pole kuuldavasti enam pooltki nii särava mõttelennuga kui meie õpetamise ajal.
