Testomaania

Mis võiks veel parem olla, kui vedelda hommikusöögist järgmise näljatunde tekkimiseni läpakaga voodis, lahendades erinevaid teste Naistemaailm.ee-s. Mõned tulemused olid väga naljakad – näieks testi Milline on sinu psühholoogiline vanus? vastus: “Oled 31- kuni 45-aastane täiskasvanud inimene … . Kas sul igav pole?” Ei ole, kohe mitte üks raas Plaanin jätkata täpselt samas vaimus, ehk nagu väitis üks teine test: “Sinu vaim ja keha on täielikus tasakaalus!” Pole siis imeks panna, et viimati mainitud tasakaalukomponent karjub hetkel kõva häälega:”Süüa, süüa …!”

RIMI FOOD AS trahvib ostjaid

Järgnev kirjavahetus olgu hoiatuseks neile, kel Säästumarketisse autoga asja. Ühtlasi kutsun üles kõiki Rimi Food AS-i kliente nende kauplusi enam mitte külastma ja oma oste sooritama näiteks Selverist või Prismast, kus on kauba valik oluliselt laiem ja kaupluse külastuse eest 100%  ulatuses lisaraha ei küsita. 

Et mida ma mõtlesin vastust saades? Palju väga roppe ja ebatsensuurseid sõnu. Kuigi – esimest korda elus olen olukorras, kus mulle tehti trahvi ja lisaks veel ähvardatakse Julianus Inkasso-ga kauplusest söögi ostmise eest. Ja ma ei varastanud ega üritanud maksamata lahkuda. Lihtsalt seisin nagu idioot kottidega auto kõrval ja vaatasin pealt, kuidas mulle trahv kirjutatakse. Tänavateater Eesti moodi 2010. aastal.

Viimsi Säästumarketi juhataja helistas järgmisel päeval ja üritas mulle väita, et nemad ei saa midagi parata ning ei puutu kuidagi juhtunusse …

____________________________________________________

….
Subject: Leppetrahvi nõude vaidlustamine 

Leppetrahvi nõude vaidlustamine

Täna väljusin Viimsis kell 18.56 peale 497.15 (arve nr 0473) kroonise ostu sooritamist Randvere tee 1b asuvast Säästumarketist, et pealt vaadata, kuidas OÜ Citypark Eesti parkimiskontrolör M … (nimi loetamatu) kirjutab mulle välja leppetrahvi nõude nr HS 000568. Minu selgituse peale, et olen viis aastat sellest poest süüa ostnud ning polnud teadlik, et pean parkimiskella nähtavale kohale paigutama, teatas keskealine mees, et see ei puutu asjasse ning kella pole ja kas ma siis ei näinud silti, kus kõik on kirjas. Silti ei näinud ma ei poe parklasse sisse sõites ega ka hiljem, sest oli pime ning silt valgustamata. Seega seisin toidukotid peos ja vaatasin pealt, kuidas mulle kl 18.57, minut peale ostu sooritamist, 500 kroonine trahv välja kirjutatakse.

Peale seda, kui vihastasin ja nimetasin trahvi poest ostu sooritamise eest absurdseks ning nõudsin leppetrahvi tühistamist, hakkas kontrolör politseisse helistama ja patrulli appi kutsuma. Seejärel käisin kaupluses, kus kirjutasin kaebuse poe juhatajale Mariann Raismaale, kellega mul soovitati homme, 19. jaanuaril oma tööajast kohtuda. Kaebuse juurde tehti koopia ostutšekist ning kui ma väljusin, läks kontrolör äsja parkinud naise juurde ja päris, kas tal on parkimiskell olemas. Kuuldes, et ei ole, suundus ta abivalmilt seda tooma. Sama demonstratiivselt ennetas ta minu nähes veel paari OSTU MITTE SOORITANUD inimese puhul trahvi tegemist. Kui pöördusin taas tema poole ja ütlesin, et ma käisin Säästumarketis süüa ostmas ja pole kuidagi seda trahvi välja teeninud ning ta võiks ometi inimlikum olla, võttis mees välja mobiiltelefoni ja hakkas taas politseipatrulli välja kutsuma, kuna talle ilmselt ei meeldinud minu käitumine.

Seega:
1. sõitsin täna peale Statoili külastust ~ 18.00 Viimsi Säästumarketi ette ja parkisin auto kaupluse külastamise ajaks poe parklasse sama moodi, nagu viimased viis aastat
2. ladusin ostukorvi välja valitud toidu
3. tasusin ostu eest korrektselt 497.15 krooni (Arve nr 0473, kassiir Laili Ojaver) kell 18.56
4. väljusin toidukraami tassides kauplusest
5. seisin toidukotid käe otsas kontrolöri kõrval ja vaatasin pealt, kuidas mulle tehti kell 18.57 parkimiskella puudumise eest trahvi 500 krooni

Soovin leppetrahvi nõude tühistamist, kuna minu arvates oli tšeki olemasolu koos toidukraamiga (mõlemat nägi parkimiskontrolör trahvi välja kirjutamise ajal) piisav tõestus ka ilma parkimiskellata sellest, et kasutasin Säästumarketi parklat sihipäraselt.

Kinnitan, et ei külasta peale antud vahejuhtumit enam ühtegi Säästumarketi kauplust ja ei tee edaspidi tüli!

______________________________

VASTUS

RE: Leppetrahvi nõude vaidlustamine‏

Saatja:	Citypark (park@citypark.ee)
Saadetud:	28. jaanuar 2010. a. 14:52:44

Tere,

Vaidekomisjon vaatas läbi Teie esitatud vaide ( HS 000568). Teiepoolne parkimistingimuste rikkumine on ilmne, kuid vastavalt rikkumise olulisusele otsustas komisjon vähendada Teile esitatud leppetrahvi nõuet poole võrra.

Palume tasuda 250 krooni ettenähtud tähtajaks. Juhul, kui nõue pole laekunud Citypark Eesti kontole määratud tähtajaks, esitatakse Teile leppetrahvi nõue täies ulatuses 500 krooni. Leppetrahvi tasumata jätmisel loovutatakse see edasiseks menetlemiseks Citypark Eesti OÜ koostööpartnerile Julianus Inkasso  OÜ-le.

Lugupidamisega,
OÜ Citypark Eesti
tel. 673 5000
park@citypark.ee

www.citypark.ee

Inimliku rumaluse piirilatt

Inimliku rumaluse vallad erinevad üksteisest suuresti, täna või õigemine käesoleval kuul liigun ringi tolles, kus teadlikkus millestki on jõudnud kõnelejat katestava märkusemäärani: ” Ma tean, …” Suures konsistentsis, rakendatuna erinevate inimeste peal ja liidetuna võimetusega kuulata - tekib paratamatult soov öelda otse ja sirgelt tollele tarkpeale, et ta on loll kui saabas. Mis aga kahjuks on võimatu ja ei tule edasise eksistentsi seisukohalt kasuks jne.  Reisiks siit õige naabervalda … koos nohu, valutava kurgu ja kerkiva palavikuga!

Digiabielu

Et siis armud netimehesse, sõlmid internetiabielu ja kui mõni spämmija hakkab rohkem meeldima, korraldad digilahutuse. Oh, yess ja mis peamine, pole vaja isegi toast väljuda, tulevasega silmast-silma kohtuda ja igasugust muud jahmerdust ette võtta. Ning kallile digipaarile sünnivad netipojad ja -tütred, kellelt loodame ikka Kalevipoja ning Linda väärilisi tegevusi. Ei tea, äkki tuleks Simsid appi võtta, siis vähemalt arvuti teeb häält, kui digilaps hoolitsuseta jäetud …

Mõte ja foto: EPL, 25.01.2010.a
http://www.epl.ee/artikkel/486803

Pööripäev möödas

Istud kontoris laua taga ja kissitad silmi, päike on nii ere, et tundub läbi vikerkesta lõikuvat ja otse vastasseina puna peegeldavat. Hommikust sööbis mällu  Teletorn punaste vilkuvate tuledega hõõguva taeva taustal, kõrval üksik sinakashall korsten samavärvilise suitsuga. Toss külmas õhus kristalliseerunud, jäädes õhku jääpurikana hõljuma.

Soojade lumeräitsakatega esimene päev

Uus aastakümme

Uus aastakümme saabus teadmisega A olulisusest. A tähtsus väljendub tema suuruses, mis peab eristuma selgelt ülejäänud tähtede mõõdust. Kui esimene kord tuli A väike, peab selle uuesti kirjutama – A a kõrvale! Veel parem, kui A kõrval on paar A-d ning üldse, sõna pilt kirjutatakse kujul P I L T A a A … Viieaastase lapse jaoks on selline tähekombinatsioon täiesti aktsepteeritav, lausa tungivalt soovituslik. A-d tuleb kirjutada paremalt vasakule, hiljem, kui sõna on juba valmis – sest A on peamine.  Igaks juhuks, et ma ära ei unustaks, sain sõna paberil kingiks koju kaasa.

Vaatasime noorimaga saluuti, üritasin valgussähvatusi fotokaga tabada, mis ei tahtnud kuidagi õnnestuda ja hõivas kogu mu tähelepanu. Korraga kuulsin last lausumas: ”Praegu on sul õige aega endale uut, korralikku fotokat soovida.”

Koos uue aastaga saabuvate sõnumite hulgas eristusid esimene ja viimane ülejäänutest:
Esimene – “Ilusat vana aasta lõppu. Markko”
Viimane –  “Happy new year from london england. X” 
Mis seals ikka, ma ei suutnud meenutada ühtegi Markkot ja Inglismaa tundus olevat sama kaugel kui Brasiilia, kummaski ei teadnud ma olevat ühtegi tuttavat.

2010 on alanud …

2009 suurim saavutus

Mul on puhkus, ma käisin ”korraks” kontorist läbi … ja hilinesin pea kuu aega varem kokku lepitud kohtumisele. Sealjuures polnud minu tegevuses grammigi hoolimatust või ükskõiksust kaaslaste vastu, kellega planeerisin aega veeta. Kohale jõudes istusin maha, vaatasin ringi, tunnetasin oma süüdimatust (peaaegu kaks tundi hilinemist) ning prahvatasin järele mõtlemata küsimuse:” Millised on sinu soovid 2010. aastaks,” peale:”Lähen võõrutusele, vabanemaks töönarkomaaniast!” Vahepeal olid naised jõudnud juba kihla vedada ja taas kord oli kaotajaks too, kes lootis puhtas usus, et minu hilinemine piirdub klassikalise veerandtunniga. 

Hiljem, kui teised arvet tasusid, planeerisime sugulasega telefonitsi vana aasta ärasaatmise menüüd, võtsin magusa valmistamise enda peale ning tundsin korraga, et ma olen pervert. Perversselt kiirustav töönarkomaan, kes istus korraks naistega klubis maha, arutamaks banaalsel teema – kas “pandav” mees või “normaalne” mees võiksid olla ühes isikus. Enamiku ühehäälse arvamuse kohaselt on mõlemal mehetüübil eri funktsioonid ja eeldavad ka kahte meest. Oma kulumatu maksimalismiga teatasin ratsionaalselt, et ilma esimese omaduseta meeste vastu huvi ei tunne, olgu too kui tahes “kodukanakese” tüüpi – nagu ma üldse mäletaksin, missugune üks täies varustuses mehepoeg välja näeb …

Lühidalt:
2009 võrdub minu jaoks TÖÖga

Mälestus

Lumine rahulolu

Eile oli tuuline, kollas vanapoiss mööda räästaalust ja kolistas, nii mis hirmus. Kriiksumine, nagin, tuuleulg. Viimane tekitas kõhedust, mis oli päris naljakas tolle noorte poiste kamba peale, kes hommikul mu elamise vallutasid, et õhtu poole ennast rahulolevalt öö peale sättida. Või on õigem neid juba noorteks meesteks nimetada? Üks neist pidas trepihallis pika kõne, mille käigus üritas kedagi veenda, et jääb ööseks sõbra poole. Meenutas kangesti armukadedusstseeni …

Soe, valge ja helkiv – sellised need tänavused jõulud on. Eriti Nuustiku jaoks, kes esimese püha hommikul akrobaati mängis, toolilt hoogu võttis ja oma karvaste käppadega otse hingedele pruukostiks jäetud söögi sisse hüppas – liha lõhn ei andnud asu. Ja tõepoolest, mis see pererahvas oma arust mõtles, et koerakese seaprae tükita jättis? Kui ei antud, tuleb ise võtta!